E-ohutuse õppetunnid I kooliastmes vol. 2

Lastega sai läbi viidud veel kinnistav netiketti tutvustav tund, millega ühildus ka turvaliste paroolide teema.

E ohutus - netikett ja turvalised paroolid from merilinlepik

Mõned keskkonnad ja rakendused, mida töös kasutada

Keskkonnad siis vaadatud läbi klassiõpetaja pilgu:)

• ·         Quibblo on lõbus uuringute, küsitluste ja viktoriinide lehekülg.
• ·         Kõigile tuntud õppemängude (appide) keskkond - LearningApps.
• ·         Coggle on tore mõistekaartide loomine veebis (seotud Google kontoga).
• ·         Tinytap on mängude loomiseks vahva keskkond, mis peaks sobima ka koolieelses eas lastele.
• ·         PowerPoint esitluste helindamise keskkond Knovio ja Snactools.
• ·         Väga mõnus vahend sõnapilvede loomiseks on Wordle.
• ·         Testide koostamiseks hea abimees on ka kindlasti Socrative.
• ·         Toredate animatsioonide loomine on oluline vast ka lasteaias ning siin üks minu lemmikvahend - PowToon.
• ·         Esitluste loomine - Prezi.

Neid keskkondi ja erinevaid rakendusi on veel kuhjaga, aga siin nimetatud vist rohkem lemmikud:)

Õppevahend QR-koodide rakendamisest

Sel aastal lähenesin asjale kuskil silmatud idee alusel ning tegin 2.-4. klassi õpilastele matemaatikasse täringud, millel QR-koodid. QR-koodid suunavad õpilasi erinevatele matemaatilistele mängudele õpitud oskuste kinnistamiseks või kordamiseks. Õpilased on rahul ning ootavad alati neid tunde, kus täringut veeretada:)

Üks näide siin:

4. klassi matemaatika õppemängud

Minu unistuste nutiseade

1.-3. klassi õpilased said fantaseerida ja joonistada oma unistuste nutiseadme. Kahjuks ei töötanud nende fantaasia nii loovalt kui tavaliselt. Hilisemal arutelul sai selgeks, et see ei pea ikkagi olema midagi sellist, mida on võimalik ka tegelikkuses valmistada, vaid tõesti midagi, mis elab vaid unistustes. Ka meie 1. klassi õpetaja soovis endale nutitelefoni, mis oskaks ka jäätist teha:)

Nutikaitse

Oma nutivahendeid (telefon ja tahvelarvuti) kasutan igapäevaselt. Olen seadistanud mõlemale ekraaniluku ning mõlemas on ka AVG viirusetõrje. Korra nädalas või kahe nädala tagant puhastan ka vahemälu.

Eelmisel aastal läbisin kursuse nutiseadmete kasutamisest õppetöös ning sellega seonduvalt üritan ka uute rakenduste installimisel lähtuda omandatud teadmistest.

Siin on valik kriteeriume, millele üritan mõelda: 

• Abi, juhendid - rakendusel on sees õpetused, veebis on olemas eestikeelsed õpetused
• Automaatne salvestamine - sisu salvesatakse automaatselt, võimalus teha algseadistust
• Erinevad platvormid - rakendus on tehtud erinevatele platvormidele
• Erinevad raskusastmed - on rohkem kui üks tase
• Hind- rakendus on tasuta
• Jagamine - tehtud tööd on võimalik jagada erinevate keskkondade kaudu
• Jõudlus - käivitub kiiresti, töötab veatult ja stabiilselt, ei esine kokkujooksmist
• Kaasahaaravus - õpilastele meeldib seda kasutada
• Kasutajasõbralikkus - rakenduse kasutamine on lihtne, ei vaja pikki juhendeid
• Keeled - rakendus on rohkem kui ühes keeles
• Koostöö - võimalik teha koostööd erinevate kasutajate ja seadmete vahel
• Reklaam - ei sisalda reklaami
• Seos õppekavaga - rakendusel on tugev seos õppekavaga, rakendus on spetsiaalselt loodud hariduslikel eesmärkidel
• Sisu teisaldamine - Sisu on võimalik eksportida, kopeerida, printida
• Tehniline tugi - võimalik on saata veateateid ning küsida abi
• Uuendused - rakendust  on uuendatud viimase 6 kuu jooksul
• Välimus - hea disain, graafika, heli, tekst.

Kui soovitud rakendus on leitud, siis üritan:

• tuvastada, mitu tärni on sellele andnud tema kasutajad (head äpid on saanud vähemalt kolm tärni);
• tuvastada, palju on inimesed seda programmi alla laadinud (häid äppe laetakse alla enam);
• lugeda (load – üksikasjade kuvamine), milliseid sinu seadme funktsioone vastab äpp kasutada soovib ning mõtle enda jaoks läbi, kas sa oled sellega nõus;
• lugeda kasutaja kommentaare (kasutajad annavad enamasti teada vigadest programmis, töökindlusest kui ka sellest kas programm on näiteks pahatahtlik).

Õnneks siiani pole pidanud kokku puutuma ühegi viirusega, loodetavasti jääbki see nii:) Siiski on tuvastanud viirusetõrje mõne ohu ja selle blokeerinud.

E-ohutuse õppetunnid I kooliastmes

E-ohutuse teema läbimisele kulus kaks õppetundi ning tunni viisime läbi üheaegselt 1.-3. klassile. Esmalt jagasime õpilased (17) kuude rühma ning meie kooli veebireeglite sisestamine ühisele veebiseinale (padlet) toimus grupitööna. Lastele tunnid meeldisid ning kokkuvõte tunnist oli igati positiivne:) Esitlus e-ohutusest I kooliastmes

E ohutus ja veebireeglid from merilinlepik

1.-3. klassi küsitlus õpilaste e-ohutusealasest teadlikkusest

Töötan väikses koolis ning õpilasi klassides väga vähe, peamiselt liitklassid ja seetõttu viisin küsitluse läbi terves I kooliastmes, kus kokku õpib 18 õpilast.

Küsimustik on leitav SIIT.

Kas Sina kasutad internetti?
Internetti kasutavad kõik õpilased nii koolis kui kodus.

Kui tihti Sa internetis käid?
50% õpilastest käivad internetis kord päevas, kuid 4 õpilast käivad internetis nii tihti kui võimalik, 2 õpilast iga paari päeva järel, 1 kord nädalas ning 1 õpilane käib internetis ainult koolis õppetunnis ja 1 õpilane ainult siis, kui vaja on.
Pidev internetis mängimine on hakanud muutuma probleemiks ka lastevanemate silmis ja huvitav on see, et lastevanemate koosolekul mainisid seda just 7 lapsevanemat eelmainitud 50% hulgast. Sellest võib järeldada, et lapsed olid küsimustikule vastates ausad.

Millises seadmes Sa internetti kasutad?
Antud küsimus oli mitmikvastusega küsimus ning vastused jagunesid alljärgnevalt:
kodus lauaarvutis - 10 vastust; koolis tahvelarvutis - 8 vastust; kodus nutitelefonis - 7 vastust; kodus sülearvutis - 5 vastust; kodus tahvelarvutis - 5 vastust; koolis lauaarvutis - 2 vastust; koolis sülearvutis ja koolis nutitelefonis keegi internetti ei kasuta.
Need vastused on natuke moonutatud, sest tegelikult kasutavad internetti koolis nii tahvelarvutis kõik õpilased ning lauaarvutis 9 õpilast, millest võib järeldada, et lapsed väga selgelt ei teadvusta endale, milleks täpselt internetti vaja on. Samas ütlesid kõik õpilased, et nutitelefonis koolis internetti ei kasuta, mis on õige, sest meil on õppetundide jooksul vahetundides I kooliastmes nutivahendite kasutamine keelatud, seda võib teha alles pikapäevarühmas, kui on kodused tööd tehtud ning bussini veel aega.

Kui kaua Sa järjest internetti kasutad?
4 õpilast vastast sellele küsimusele nii kaua kui vaja ning 4 nii kaua kui tahan. 2 õpilast arvasid, et ühe tunni ning 3 õpilast, et kaks tundi. Kõige rohkem vastuseid ehk 5 vastust, et pool tundi.
Ka selle küsimuse juures tulid välja samad õpilased, kelle vanemad leidsid, et lapsed kasutavad liiga palju internetti, kuid samas ei ole kodus interneti kasutamisele ka piiranguid pandud.

Mida Sa internetis olles teed?
Antud küsimus oli mitmikvastusega küsimus ning vastused jagunevad alljärgnevalt:
mängin - 15 vastust; kuulan muusikat - 9; vaatan filmi või multikat - 6 vastust; suhtlen sõprade ja sugulastega - 5 vastust; vaatan pilte - 5 vastust; otsin kooliks vajalikku infot - 1 vastus ning 1 õpilane teeb seda, mida hetkel vaja on teha.
Mind üllatas, et ainult 1 õpilane otsib kooliks vajaolevat infot, sest tegelikult tegeleme me sellega ka vahel tunnis ning omandame esmaseid teadmisi infootsingust. Sellest võib järeldada, et õpilased valisid need vastused, mis nende jaoks olulised olid või siis need, millega kõige rohkem tegeletakse.

Kas Sul on oma Facebook'i konto?
12 õpilasel ei ole oma Facebook'i kontot, 5 õpilasel on oma konto Facebook'is ning 1 õpilane kasutab emme või issi kontot.
Tegelikult olen üllatunud, et nii paljudel õpilastel on oma Facebook'i konto, sest tegelikult konto loomiseks peab olema 13-aastane, mida meie õpilased veel ei ole. Samas ütlesid õpilased, et vanemad on ise neile kontod teinud.

Kas keegi on Sulle rääkinud, et internetis käimine võib olla ohtlik?
50% õpilastest vastasid jah, 50% õpilastest vastasid ei.
Seejuures pean välja tooma, et peamiselt vastasid ei just need õpilased, kellel on vanemate loodud Facebook'i konto.

Kes Sulle sellest rääkis?
Peamiselt on sellest rääkinud ema-isa, vanem õde või vend, kuid ka vanaema. Üks õpilane teab seda ise ning kaks õpilast kuulsid seda telesaatest Reporter, mis oli eetris just küsitlusele eelnenud õhtul.

Miks võib interneti kasutamine ohtlik olla?
Tegemist oli vabavastusega küsimusega ning õpilased said kirjutada just seda vastuseks, mida nad tõesti ise arvasid. Vastused oli väga ebamäärased, millest võib järeldada, et õpilastel puuduvad teadmised interneti ohtlikkusest.
6 õpilast ei tea vastust sellele küsimusele. Alljärgnevalt toon välja ülejäänud vastused:
keegi võib raha välja pressida, viirused võivad tulla (3 vastust), telefon võib õhku lennata, arvuti võib kokku joosta, sa võib prille hakata kandma, silmad võivad valutama hakata, arvuti hakkab hakkima, seal on igasugused ohtlikud asjad, minu kontot võib keegi salaja kasutada, seal on error.

Kas oled internetis suhelnud võõra inimesega?
3 last 18-st on suhelnud võõra inimesega. Kui küsisin nendelt pärast täpsustust, siis tehti seda Facebook'is mingi "sõbraga".

Kas oled internetis kasutanud oma pärisnime?
3 õpilast ei ole kasutanud oma pärisnime.
Kui küsisin teistelt, milliste nimedega nemad internetis käivad, siis vastati, et hüüdnimedega, sest need on lahedamad kui pärisnimed.

Kas oled internetis kuhugi kirjutanud või kellelegi andnud oma kodust aadressi või telefoninumbrit?
Ainult 1 õpilane ei ole seda teinud.
Minu jaoks oli see vastus päris hirmutav. Õpilased ise ütlesid, et erinevad mängud küsivad aadressi või telefoninumbrit.

Kas oled kellelegi andnud oma paroole või kasutajanime?
1 õpilane on seda teinud ning kui pärast küsisin selle kohta, siis selgus, et andis need oma vanemale sugulasele, et mingis mängus paremat tulemust saada.

Mis on Sinu arvates internet?
6 õpilaste ei tea vastust sellele küsimusele. Alljärgnevalt toon välja ülejäänud vastused, mis olid tegelikult väga huvitavad, sest sellest järeldub jällegi, et õpilastel puuduvad sellekohased teadmised ning nende tõlgendused internetist on väga erinevad.
Internet on koht, kus saab aega veeta; internet on äge; internet annab sulle wifiga mänge ja siis saad seal mängida; internetti on vaja kasutada; internet on koht, kus saab igasuguseid asju vaadata; internet on palju mänge; internet on YouTube (3 vastust); internet on Facebook; internet on arvuti.



Küsimustikku koostades ei osanud ma aimata, mida õpilased teavad ning mida mitte, kuid eeldasin, et nad on teadlikumad, kui küsitlusest selgus. Sellest tulenevalt peab kindlasti õpilastega ka koolis rohkem e-ohutusest rääkima ning see kursus on just õige koht, kust alustada:)